Võid kanda kõige soojemat jopet ja ikkagi tunni aja pärast jääl varbaid enam mitte tunda. Külm jõuab esmalt jalgadesse, kätesse, pähe ja kaela, seega just need otsustavad, kas pead terve päeva õues vastu. Siit leiad, miks need külmetavad esimesena ja mida teha, et need ei külmetaks: milliseid sokke ja saapaid valida, millal on labakindad paremad ja milline müts sobib tuulega.
Lühidalt: jalgadele vali villased või sünteetilised sokid, mitte puuvillased, ja saapad, milles on paksule sokile ruumi. Jääl seistes jahutab kõige rohkem mitte õhk, vaid alus jalgade all, seega on vaja sooja talda, näiteks EDGE kuni −20 °C. Kätele on suure külmaga labakindad soojemad kui sõrmikud ja varupaar kuiva kindaid sisetaskus päästab nii mõnegi päeva. Peale on tuulega vaja membraaniga mütsi, mitte kootud mütsi: STORM peab tuult kinni, SPORT on mõeldud kuni −25 °C. Ja veel üks reegel kogu kehale: mis pigistab, see külmetab.
Miks külmetavad esimesena jalad, käed ja pea
Kui keha hakkab jahtuma, kaitseb see kõigepealt südant ja siseorganeid. Käte ja jalgade veresooned ahenevad, sõrmedesse jõuab vähem sooja verd ja seetõttu jahtuvad need esimesena. Sellest tuleneb oluline järeldus: külmad jalad tähendavad sageli, et külm on kogu kehal. Kui kere on liiga õhukeselt riides, aitavad ka parimad sokid ainult osaliselt.
Peaga on vastupidi. Pea ja kaela veresooned külmas peaaegu ei ahene, seega katmata pea annab soojust ära kogu aeg, eriti tuules. Seetõttu soojendavad müts ja kaelakaitse kogu keha, mitte ainult kõrvu.
Veel kolm asja jahutavad kiiremini kui temperatuur ise:
- Niiskus. Märg sokk või kinnas juhib soojust palju kiiremini kui kuiv. Niiskus tuleb mitte ainult lumest, vaid ka higist.
- Pigistamine. Liiga kitsas saabas, kaks paksu sokki kitsas saapas või liibuv kinnas pigistavad veresooni ja soe veri ei jõua sõrmedeni.
- Tuul ja külm pind. Tuul viib soojuse nahalt ära, jää, metall ja lumi tõmbavad seda tallast või peopesast välja.
Jalad: sokid, saapad ja alus jala all
Sokk: materjal on olulisem kui paksus
Puuvillane sokk imab higi ja jääb märjaks, seega on see talvel halvim valik. Vali meriinovill või sünteetika: mõlemad juhivad niiskuse nahalt eemale, meriino soojendab ka niiskena. Meie kõige soojemad meriinosokid on EXTREME MERINO 3203, paksema koega ja mõeldud süvatalveks. Miks meriino jalgadele enamasti sünteetikast parem on, selgitab lähemalt artikkel Termopesu: meriinovill või sünteetika?
Kaks sokki soojendavad ainult siis, kui saapas on neile ruumi. Õhuke sünteetiline sokk all ja villane peal on hea kombinatsioon, kuid kaks paksu sokki kitsas saapas soojendavad halvemini kui üks, sest pigistavad jalga.
Saapad: ruum, soojus ja tald
Talvesaabas peab olema avaram kui suvine. Kui varbad saapas vabalt liiguvad, jääb nende ümber sooja õhu kiht ja veri voolab takistamatult. Kui kannad paksu sokki, vali ühe numbri võrra suuremad saapad ja tõmba paelad nii pingule, et saabas hoiaks jalga, kuid ei pigistaks.
Paigal seistes, eriti jääl, voolab soojus jalast alla. Seetõttu on talviseks kalapüügiks ja jahil varitsemiseks kõige olulisem paks, soojust isoleeriv tald ja soojustus. EDGE 7520 on 5 mm neopreeni ja 1000 g „Thinsulate'iga” ning mõeldud kuni −20 °C. Sügava lume ja aktiivse kõndimise päevadeks on lumesaapad. Mille poolest kummisaabaste mudelid erinevad, loe artiklist Kummisaapad: mille poolest erinevad ja milliseid valida.
Kolm harjumust, mis soojendavad rohkem kui uued saapad
- Pane jalgade alla isolatsioon. Vahtmatt või puulaud jääl eraldab talla külmast alusest.
- Võta kaasa varusokid. Kui keskpäeval kuivad sokid jalga vahetad, soojendad jalgu kiiremini kui millegi muuga.
- Kuivata saapaid üle öö. Võta sisetallad välja ja kuivata toatemperatuuril, mitte radiaatori juures. Hommikul jalga pandud niiske saabas külmetab esimesest minutist.
Käed: labakindad, sõrmikud ja varupaar
Labakindas on sõrmed koos ja soojendavad üksteist, seega on see suure külmaga alati soojem kui sõrmik. Sõrmik laseb sõrmedega töötada, kuid külmetab kiiremini. Nende vahepeal on „lobster” lõige: kaks sõrme ühes taskus, pöial ja nimetissõrm eraldi, nii et käsi soojeneb peaaegu nagu labakindas, kuid õnge või juhtrauast on lihtsam kinni haarata.
Vali selle järgi, mida käed teevad:
- Pikk seismine suure külmaga: labakindad NORDIC 2942 THERMALRATE soojustusega kuni −45 °C ja käesoojendustaskuga. Suurematele kätele (M–XL) on NORDIC 2941 kahekordse HARD-TEX membraaniga.
- Külm ja liikumine korraga: LOBSTER kuni −30 °C HIPORA membraani ja eemaldatavate sisekinnastega.
- Mootorsaan ja ATV talvel: FREERIDE kuni −25 °C pika mansetiga, mis lund sisse ei lase, või WINTERSPORT kuni −25 °C prillipuhastajaga nimetissõrmel.
- Töö sõrmedega, konksud ja sõlmed: OPTYMUS +10 kuni −10 °C. Sõrmekate pööratakse tagasi ja see püsib magnetiga, nii et sõlme seod kinnast ära võtmata.
- Igapäev ja telefon: VENOM kuni −15 °C puutetundlike sõrmeotstega.
Kinda suuruse vali peopesa ümbermõõdu järgi ja ära osta liibuvaid: sõrmede ja kanga vahele peab jääma õhku. Külmadel töödel toimivad kõige paremini kihid, täpselt nagu riietuses: õhuke sisekinnas ja soe väliskinnas. Ära hoia märgi kindaid käes lootuses, et need kuivavad. Pane kuivad kätte ja kuivata märjad. Hoia varupaari jope sisetaskus, kus see jääb soojaks.
Pea, kael ja nägu
Kootud müts soojendab hästi vaikse ilmaga, kuid tuul puhub sellest läbi. Lagedal järvel või sõites on vaja membraani, mis tuult läbi ei lase, kuid niiskuse peast välja juhib:
- STORM 9719: membraaniga müts tuule ja lörtsi jaoks kuni −10 °C, liibuv, seega mahub kapuutsi ja kiivri alla.
- HAT WATERPROOF 9729: soojustatud ja veekindel, 5 000 mm, vihmaseks sügiseks ja märjaks talveks kuni −10 °C.
- VENOM 9718: elastne, katab kõrvad, kuni −15 °C. Hea varumüts seljakotis või autos.
- SPORT 9715: membraaniga müts kuni −25 °C. Meie kõige soojem müts suure külma ja tuule jaoks.
Kael on koht, kust soojus lahkub ja tuul krae taha pääseb. Kinni tõmmatud kõrge krae, kapuuts või kaelasoojendaja sulgeb selle. Mootorsaani või ATV-ga sõites puhub tuul otse näkku, seega tuleb siin kasuks balaklava või näomask. Enne suurde külma minekut määri põsed ja nina rasvase kreemiga, mitte niisutavaga: veepõhine kreem jahutab külmas nahka.
Viis levinud viga
- Liiga kitsad jalanõud ja kindad. Kokku surutud veresooned ei soojenda enam sõrmi, isegi kui saabas on soe.
- Puuvill vastu nahka. Puuvillased sokid ja aluspesu imavad higi ja jahutavad terve päeva.
- Liiga soe riietus liikumisel. Augu juurde kõndides lähed soojaks, peatudes aga külmetad märgades riietes kiiresti. Kõndides tee lukk lahti, peatudes kinni.
- Katmata kael ja nägu tuules. Tuul viib nendest kohtadest soojuse kõige kiiremini.
- Märgade sokkide ja kinnaste vahetamata jätmine. Kuiv paar taskus soojendab rohkem kui ükskõik milline paksem kinnas märjal käel.
Millal on aeg sooja minna
Külmakahjustuse esimesed märgid on surin, tuimus ja tundlikkuse kadumine sõrmedes, ninas või põskedes. Nahk muutub valgeks või hallikaks. Siis mine sooja ja soojenda järk-järgult: sooja, mitte kuuma veega või keha soojusega. Ära hõõru nahka lumega ega soojenda lõkke ääres, sest külmunud koht kuumust ei tunne ja põleb kergesti. Kui nahk on kõva või tekivad villid, pöördu arsti poole.
Millal neist nõuannetest ei piisa
- Kui külmetab kogu keha. Kui värisevad mitte ainult sõrmed, on probleem kihtides, mitte sokkides. Alusta artiklitest Riietus külma ilma ja talve jaoks ja Kuidas riietuda kihiliselt.
- Kui seisad vees. Talvel kahlates villane sokk ei aita, selleks on vaja kahlamispükse neopreensokkidega.
- Kui käed ja jalad külmetavad ebatavaliselt kiiresti. Kui sõrmed lähevad valgeks juba kerge külmaga, võib see olla vereringehäire. Siis küsi kõigepealt nõu arstilt.
Korduma kippuvad küsimused
Mõlemad. Labakindaid kanna oodates ja kõndides, sõrmikuid või tagasipööratava kattega kindaid siis, kui seod sõlmi või vahetad sööta. Paljud kalamehed võtavad kaasa mõlemad paarid.
Ainult siis, kui saapas on piisavalt ruumi. Õhuke sünteetiline ja villane sokk avaramas saapas soojendavad hästi. Kaks paksu sokki kitsas saapas pigistavad jalga ja soojendavad halvemini kui üks.
Enamasti ühel kolmest põhjusest: saabas on liiga kitsas, sokk on higist märg või seisad kaua jääl ilma isolatsioonita jalgade all. Kontrolli ka kere: kui külm on kogu kehal, külmetavad jalad esimesena.
Liibuv ja õhuke, et kiiver ei pigistaks: STORM, VENOM ja SPORT mahuvad kiivri alla. Suure külmaga sõites kata nägu lisaks balaklavaga.
Ei. Külmunud nahk kuumust ei tunne ja põleb kergesti. Soojenda järk-järgult sooja vee või keha soojusega, näiteks kaenla all.
Ära kanna neid õues ja jäta sildid alles. Kirjuta meile pagalba@finntrail.lt või helista +370 614 98366: 30 päeva jooksul vahetame suuruse või tagastame raha. Kõik tingimused on lehel Kauba kohaletoimetamine ja tagastamine.
FINNTRAIL jalgadele, kätele ja peale
Kõik kindad leiad kategooriast Soojad kindad, mütsid ja sokid kategooriast Tarvikud. Millised suurused on praegu olemas, näed tootelehel suuruse valiku juures.
- EXTREME MERINO 3203, 29 €: kõige soojemad meriinosokid süvatalveks.
- EDGE 7520, 189 €: kõrged soojustatud kummisaapad kuni −20 °C.
- NORDIC 2942, 35 €: labakindad kuni −45 °C käesoojendustaskuga.
- LOBSTER 2800, 79 €: „lobster” kindad kuni −30 °C HIPORA membraaniga.
- FREERIDE 2700, 79 €: kindad mootorsaanile kuni −25 °C.
- OPTYMUS 2702, 35 €: tagasipööratava kattega kindad kalamehe töödeks.
- STORM 9719, 29 €: membraaniga müts tuule jaoks kuni −10 °C.
- SPORT 9715, 20 €: membraaniga müts suureks külmaks kuni −25 °C.
Tarne on tasuta, garantii 24 kuud ja kui suurus ei sobi, vahetame. Ei tea, mida valida? Kirjuta, kus ja kui kaua õues oled, aitame valida.
Otsid kingitust: Mida kinkida kalamehele, ATV-juhile või jahimehele. Sealt leiad kingitused, mille puhul pole suurust vaja teada, ja ideed eelarve järgi kuni 20, 50 ja 100 €.
Valid kogu varustust: Lumeülikond: kuidas valida temperatuuri järgi. Sealt leiad, millist mudelit valida liikumise ja külma järgi.
Valid kindaid: Veekindlad kindad sügiseks ja talveks: kuidas valida. Sealt leiad, millist mudelit valida kalapüügiks, ATV-ga sõitmiseks või jääl seismiseks.